Nõuanded

Küttesüsteem koosneb kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast ning muudest selle olulistest osadest. On olemas väga erineva ehitusega küttesüsteeme, kuid küttesüsteemi olulisteks osadeks on eelkõige kütteseade, korsten ja ühenduslõõr (kütteseadme ja korstna vahel). Samuti võivad küttesüsteemi juurde kuuluda muud olulised osad (nt korstna liitmik, siibrid, puhastusluugid, sädemepüüdja, korstnamüts, kondensitoru, samuti katla automaatikaseadmed vms). Küttesüsteem ja selle osad on kõik omavahel seotud ja peavad moodustama ühtse terviku ning tagama ehitise kütmisel põlemissaaduste ja –gaaside ohutu juhtimise küttekoldest kuni välisõhku.

Ühe korteriga elamus (eramu) ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses muus hoones võib enda tarbeks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemi ehitamise nõudeid. Täpsemalt saate lugeda nõuetest siit. Selles artiklis me käsitleme teemat lühidalt. Küttesüsteemi ehitamise/paigaldamise nõuded on esitatud standardis EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus, Osa 3: Küttesüsteemid. Kahjuks on võimalik vastava standardiga tutvuda ainult raha eest. Miks see nii on, on endiselt selgusetu. On oluline erinevus, kas rajate küttelahendust uusehitisse või vahetate seda juba kasutuses olevas ehitises. Kui tegemist on olukorraga, kus hoonel on olemas kasutusluba, kuid on tekkinud vajadus muuta/vahetada hoone või hoone osa küttesüsteem või küttesüsteemi osa siis küttesüsteemi muutmine/vahetamine on ehitusseadustiku mõistes ehitise ümberehitamine juhul kui sellega muudetakse ehitise välisilmet või küttelahendust. Sellisel juhul tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt kohalikule omavalitsusele. Ehitusteatisega esitatav ehitusprojekt tuleb kohalikul omavalitsusel kooskõlastada päästeasutusega. Olemasoleva korstna puhul peab olema ka esitada hinnang korstnale. Kui hoonel on olemas korsten, millele soovitakse ühendada kütteseadet, siis tuleb kindlaks teha, kas olemasolev korsten ja planeeritav kasutuselevõetav korstnalõõr on sobilik ja ohutu planeeritava kütteseadmega kasutamiseks. Hinnangut korstnale võib anda selles valdkonnas pädevust omav isik, näiteks korstnapühkija või pottsepa kutsetunnistust omav isik. Kui tegemist on olukorraga, kus soovitakse ehitada uut hoonet, kuhu on ettenähtud tahkekütusel töötav küttesüsteem siis ehitustegevuse alustamiseks peab olema kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) poolt väljastatud ehitusluba. Ehitusloa saamiseks tuleb esitada KOV-le ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt. KOV määrab milliste asutuste kooskõlastus on vajalik hoone ehitusprojektile, et väljastada ehitusluba. Üks asutus on kindlasti Päästeamet. Kui ehitusprojektil on kõik vajalikud kooskõlastused olemas võib KOV väljastada ehitusloa ning pärast ehitusloa väljastamist võib alustada ehitamisega.

Küttesüsteemi paigaldus hoonesse. Kui kütteseade on hoonesse ette nähtud hoone ehitusprojektiga siis täiendavaid kooskõlastusi vaja ei ole kui paigaldatakse projektikohane kütteseade.
Kui aga soovite kütteseadet, mida hoone ehitusprojektis ei ole ette nähtud siis peate minema kohalikku omavalitsusse (valla- või linnavalitsusse) ehitusnõuniku juurde. Vahetades näiteks projektijärgse elektrikatla pelletikatla vastu tuleb ka projekti muuta. Seda sellepärast, et uue kütteseadme ehitamine või olemasoleva asendamine on ehitustegevus ehitusseadustiku mõistes, täpsemalt tehnoloogiline ümberseadistamine (Ehitusseadustik §4 lg 3 p3) ning tulenevalt ehitusseadustikust on sellise tegevuse korral nõutav kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek.
Tulenevalt Ehitusseadustikust kontrollib ja koordineerib ehitustegevust oma territooriumil kohalik omavalitsus. Tulenevalt Päästeseadusest peab dokumentatsioon heakskiidu saama päästeteenistuselt, mõnikord ka keskkonnakaitselt ja tervisekaitselt see aga sõltub planeeritavast lahendusest. Ametkonnad, kellelt kooskõlastus tuleb saada, määrab kohalik omavalitsus.

Teadmiseks kliendile - Nohetec OÜ ei kontrolli kas meie kliendil on kõik vajalikud dokumendid olemas. Me eeldame, et kliendil on olemas kõik vastavad load ning vajalik projektdokumentatsioon.  Vastavalt Ehitusseadustiku § 19 on see omaniku kohustus.